Pehme pesu vs survepesu — millal kumbagi kasutada

Survepesu on see, mida enamik inimesi ette kujutab: otsak, lärmakas masin ja vesi, mis lendab pinnale mitmesaja baariga. See töötab — aga ainult pindadel, mis seda taluvad. Betoonist sissesõidutee, kivisillutis, asfalt, munakivi, tellismüür. Vale pinna peal koorib sama surve värvi, ajab vee krohvi sisse ja jätab puitu püsivad triibud.

Pehme pesu ei toetu survele üldse. Vesi tuleb pinnale umbes sama jõuga nagu aiavoolikust, aga sellega koos läheb peale puhastuslahus, mis lastakse mõni minut mõjuda ja siis maha loputada. Mustust ei lööda ära, vaid lagundatakse.

Mida survepesu tegelikult teeb

Survepesu eemaldab selle, mis on pinna külge kinni jäänud: õli, kummi, tänavatolm, tsemendiuhe, vana mustus sillutise vuukides. Töö teeb ära vee kineetiline energia. Seetõttu on tulemus kohene ja väga nähtav — sissesõidutee muutub halli asemel heledaks poole tunniga.

Piirang on samuti selge: surve ei erista mustust pinnast. Kui pind on pehmem kui see, mis selle küljes on, kaotab pind. Katusekivi kaotab pinnagraanulid, krohv kaotab tera, puit tõuseb kiududesse, värv koorub, akna tihend annab järele.

Mida pehme pesu tegelikult teeb

Enamik seda, mida majaseinal, katusel ja terrassil mustuseks peetakse, ei ole mustus. See on elus: rohevetikad, sinivetikad, sammal ja samblik. Neid ei saa lõplikult eemaldada jõuga, sest niidistik on materjali sees. Kui pealmine kiht maha lüüa, näeb pind kaks kuud puhas välja ja siis kasvab kõik tagasi.

Pehme pesu lahus tapab organismi juurtega. Pärast seda pesev vihm ja UV-kiirgus viivad surnud materjali järk-järgult minema ning pind püsib puhas aastaid, mitte kuid. Sama tehnika eemaldab ka õietolmu, ämblikuvõrgud ja heitgaasikihi ilma pinnale surumata.

Milline pind vajab millist meetodit

Kui kinnisvara üles tõsta ja ümber keerata, vajab iga pind oma käsitlust. Lühike jaotus:

Pehme pesu

• Katus — alati. Surve katusekividel tühistab enamiku tootjagarantiisid ja lühendab katuse eluiga.
• Fassaad ja krohv — surve ajab vee krohvi ja fassaadiplaadi taha, kus see talvel külmub.
• Värvitud või õlitatud puit, voodrilaud, piirdeaed.
• Puit- ja komposiitterrass.
• Aknad, aknaraamid ja tihendid.
• Vihmaveerennid väljastpoolt.

Survepesu

• Betoonist sissesõidutee ja parkla.
• Kivisillutis ja munakivi (kontrollitud survega, et vuugiliiv paigale jääks).
• Kõnniteed, trepid ja laadimisplatsid.
• Betoonist tugimüürid ja soklid.
• Prügikonteinerite alad ja tehnopinnad.

Enamikul objektidel läheb käiku mõlemad: maja saab pehme pesu, sissesõidutee saab survepesu, ja piir jookseb täpselt seal, kus materjal muutub.

Neli viga, mida meid parandama kutsutakse

1. 1

   Katust pestakse nagu sissesõiduteed

   Kõige sagedasem. Rendimasin, täisrõhk, katusekivilt lendavad graanulid koos samblaga. Katus näeb nädala pärast hea välja ja hakkab siis kiiremini lagunema kui enne.

2. 2

   Otsak hoitakse liiga lähedal

   Isegi õigel pinnal teeb 5 cm kauguselt hoitud kitsas otsak betooni sisse jäljed, mis jäävad alatiseks nähtavaks — eriti viltuse päikese käes.

3. 3

   Vetikas lüüakse maha, mitte ei tapeta

   Klient maksab pesu eest kaks korda aastas, sest tulemus ei püsi. Üks korralik pehme pesu maksab vähem kui kaks ülepesu.

4. 4

   Kivisillutis pestakse vuugiliiv välja

   Sillutis vajub ja hakkab logisema. Pärast survepesu tuleb vuugid uuesti liivaga täita — see on osa tööst, mitte lisateenus.

Miks see Eesti kliimas rohkem loeb

Eesti niiske ja pikk sügis on vetikatele ideaalne. Põhjapoolne sein ei näe novembrist veebruarini praktiliselt otsest päikest ja jääb nädalateks märjaks. Just seetõttu on põhjaküljed rohelised ja lõunaküljed puhtad — asi ei ole mustuses, vaid selles, kui kaua pind märg püsib.

Teine tegur on külmumistsüklid. Kui survepesu ajab vee krohvi, tellisevuugi või fassaadiplaadi taha, siis järgmine miinuskraadidega öö paisutab selle vee jääks ja materjal mureneb seestpoolt. Kahju ei ole pesu päeval näha — see tuleb välja järgmisel kevadel.

Praktiline järeldus: Eestis on välispindade pesu hooaeg umbes aprillist oktoobrini, ja mida pehmem meetod, seda väiksem on oht, et vesi jääb sinna, kuhu ta ei kuulu.

Kuidas me objektil otsustame

Ülevaatusel vaatame kolme asja. Esiteks materjal — mis pind see on ja kui vana. Teiseks mustuse liik — kas see on peale ladestunud või kasvab pinnas. Kolmandaks ilmastik ja ümbrus — kas läheduses on istutused, vihmaveesüsteem, autod, kas pind kuivab päeva jooksul ära.

Alles siis valime surve ja lahuse. Enamasti alustame kõige leebemast, mis tööd teeb, ja tõstame ainult siis, kui pind seda selgelt kannatab. Ülevaatus on tasuta ja võtab tavaliselt veerand tundi.