Lehtede koristus ja vihmaveerennide puhastus Narvas

Narva tänavaid ja õuealasid ääristavad vahtrad, pärnad ja kased, ja sügisel langeb kogu see lehestik paari nädala jooksul maha. Osa sellest maandub murul, kust selle saab riisuda, aga osa jääb vihmaveerenni, kus see ei ole enam ainult koristusküsimus — see on veesüsteemi rike, mis areneb aeglaselt maja kahjuks.

Miks vihmaveerennid Narvas nii kiiresti täis jooksevad

Renn on ehitatud vee juhtimiseks, mitte lehtede kinnipüüdmiseks, aga kuju, mis vett kogub, kogub ka kõike muud, mis puult alla tuleb: lehed, käbid, oksakesed ja seemned. Narva-suguses linnas, kus paljud majad on rajatud puude alla või nende lähedale, koguneb see kõik nädalatega, mitte kuudega. Esimene tugev sügistuul võib täita terve katuseserva ühe ööga.

Probleem ei ole ainult lehtede hulk, vaid see, mis nendega edasi juhtub. Märjad lehed pressitakse üksteise vastu ja moodustavad renni põhja kompaktse kihi, mis ei lase ka väiksemal veehulgal läbi. Kord ummistunud renn ei paranda end ise — järgmine vihm lihtsalt valgub üle serva.

Mis juhtub, kui renn on ummistunud

Vesi, mis ei mahu ummistunud renni, ei jää sinna seisma — ta leiab tee mujale. Kõige sagedamini üle renni serva otse alla, kus see kastab fassaadi ja krohvi täpselt seal, kus see kõige rohkem kahjustab. Osa vett tungib katuseserva ja rennikonksude taha, kus see hakkab puitu ja plekki mädandama nähtamatult.

Kõige sagedasem koht, kust me leiame krohvipragunemist ja niiskuskahju, on täpselt vihmaveerenni all — mitte katuse keskel, vaid seal, kus vesi renni asemel üle serva jooksis.

• Fassaad ja krohv saavad korduva niiskuse tõttu plekid, mustuse ja aja jooksul praod.
• Vesi, mis valgub maja seina äärde, leiab tee vundamendi juurde ja keldrisse.
• Talvel külmub rennis seisev vesi ja paisub, kiskudes lahti renni kinnitused ja tõstes katuse serva üles.
• Ummistunud allavooluga renn muutub raskeks ja võib lume alla vajudes küljest ära rebeneda.
• Seisev vesi ja mädanev lehestik meelitavad ligi putukaid ja tekitavad ebameeldiva lõhna, eriti maja akende all.

Märgid, et renn vajab puhastust

• Vesi voolab vihma ajal üle renni serva, mitte alla renni.
• Renn on nähtavalt lehtedest ja mudast raske ning veidi longus.
• Allavoolutoru juurest tuleb vihma ajal vähe või üldse mitte vett.
• Fassaadil on renni all niiskusjooned või tume vööt.
• Rennist kasvab välja umbrohtu või on selles näha linnupesa jäänuseid.

Kuidas puhastus käib

1. 1

   Ülevaatus

   Vaatame üle renni pikkuse, ummistuse ulatuse ja kinnituste seisukorra, samuti ligipääsu — kas on vaja redelit või tõusualust.

2. 2

   Lehtede ja muda eemaldamine

   Käsitsi või vaakumsüsteemiga eemaldame lehed, oksad ja setete kihi renni põhjast, ilma pinnakatet kriimustamata.

3. 3

   Äravoolutorude läbipesu

   Kontrollime ja loputame allavoolutoru, sest ummistus jääb tihti täpselt torusse, mitte nähtavasse rennilõiku.

4. 4

   Veevoolu test

   Loputame renni veega üle, et kontrollida kallet ja veenduda, et vesi jookseb vabalt äravooluni.

5. 5

   Kinnituste ja restide ülevaatus

   Märkame üles lõdvad kinnitused ja kahjustatud osad, mida tasub enne talve parandada.

Kui tihti Narvas rennid puhastada

Enamikule Narva eramajadele piisab kahest korrast aastas: sügisel, kui suurem osa lehti on juba maas, aga enne esimesi tugevaid külmasid, ja kevadel, kui kontrollida, mis talve jooksul kogunes. Tugeva puukatte all olevatel majadel — eriti kaskede ja vahtrate lähedal — tasub renni kontrollida ka sügise keskel, kui langus on eriti tugev.

Kortermajadel ja ärihoonetel, kus rennisüsteem on pikem ja ligipääs keerulisem, sobib graafik tavaliselt hooldusteenusega, mis vaatab rennid üle koos katuse ja fassaadi ülevaatusega.

Ise puhastada või tellida

Ühekorruselise maja rennid saab paljudel juhtudel ise redeliga puhastada, kui on korralik redel ja keegi, kes seda hoiab. Probleem tekib kõrgusega ja pikkusega — teise korruse renn tähendab kukkumisohtu, ja pika rennisüsteemi puhastamine käsitsi lõikude kaupa võtab terve päeva. Professionaalne teenus katab kogu renni ühe käiguga koos allavoolutorude läbipesuga, mida redelilt on raske teha.

Miks see Narvas rohkem loeb

Narva ja Ida-Virumaa sügis on niiske ja tuuline, mis tähendab, et lehed ei kuiva rennis kokku ega puhu ise minema — nad jäävad märjaks ja vajuvad kihiti kokku. Sama niiskus, mis teeb katused sammaldunuks, teeb ka ummistunud rennist kiiremini niiskuskahjustuse allika. Talvine külmumistsükkel lõpetab töö: vesi, mis sügisel üle renni serva valgus, on kevadeks juba fassaadis või vundamendi ääres kahju teinud.